Jõgeva Majandusühistu ajalugu

Jõgeva Majandusühistu on pikaajaliste traditsioonidega äriühing. Ühisus loodi 23. novembril 1919.a. Jõgeva vallamajas tolleaegse Jõgeva valla sekretäri Oskar Sarnet’i eestvedamisel. Asutamiskoosolekul võeti vastu esimesed 44 liiget, valiti ühisuse nõukogu, juhatus ja revisjonikomisjon.
Tegelikku äritegevust alustati Jõgeva alevis 1. märtsil 1920.a. Esialgu kaubeldi kõige vajalikumate kaupadega: sool, suhkur, petrool, vankrimääre ja rauakaubad. Aasta lõpuks oli Jõgeva Majandusühisusel liikmeid 537 ning kaubakäive 3,5 miljonit senti.
1921. aasta lõpuks oli kaubakäive kasvanud neljakordseks. Hakati teostama ka põllumajandussaaduste: teravilja, lina, linaseemne ostu-müüki. Samal aastal paigaldati Majandusühisuse kauplusesse telefoniaparaat.
Jõgeva Majandusühisuse tegevuse laiendamise eesmärgil hakati tegema ettevalmistusi oma maja ehitamiseks. 1922. aasta lõpuks oli kahekordne kivimaja valmis. 02. jaanuaril 1923.a. avas ühisuse peakauplus oma uksed.
1925. aastal oli kauba läbimüük 50 miljonit senti. 1928.a. seoses kriisiperioodiga ning viljaikaldusega, hakkas ühisus põllupidajatele seemnevilja ja jõusööta müüma- laenama. Läbimüük suurenes peamiselt kaupade võlgumüügi arvel. Üksikisikute kaubavõlad tõusid üle lubatud piiri ja saadaolev võlasumma ületas kaks korda Majandusühisuse kapitali. 1930.a. lõpuks olid Jõgeva Majandusühisuse peamaja ja kaubad panditud võla katteks. Majandusaasta lõpetati 0,25 miljonilise kahjumiga. ¼ liikmetest lahkus, kuna ühisuse põhikirja järgi kandis sissemakstud osamaks kümnekordset vastutust. 1931. aasta majandusühisuse peakoosolekul valiti uus juhtkond. Aasta lõpuks oli ühisus tagasi võitnud kaubatarvitajate usalduse.
Peale kaubandusliku tegevuse laiendati 1932. aastal ka põllumajandussaaduste kokkuostu. Pandi alus tööstuslikule tootmisele. Aasta lõpetati 0,5 miljonilise kasumiga, millest kanti maha eelmise aasta lootusetud võlgnevused.
1933.a avati esimesed harukauplused Aidus ja Pedja-Vaimastveres. Tehakse ettevalmistusi Vaimastvere Tarvitajate Ühisusega liitumiseks.
1934.a. avati harukauplus Laiusel. Osteti esimene kolme tonnise kandejõuga veoauto “International”. Ilmus majandusühisuse kalender-käsiraamatu esimene aastakäik. Laiuse kaupluse juures avati riigiviina monopol. Liikmete soovil soetati mootorijõul töötav sooader, mida laenutati liikmetele 1 kroon vakamaa kündmise eest.
1935.a. avati Kuremaa ja Lustivere harukauplused. 29.01.1935.a. otsustatakse läinud äriaasta eest maksta dividende 8% ja ostupreemiat 1% liikmetele ostetud kaupade pealt.
1936.a. avati Puurmani harukauplus. Soetati teine kolme ja poole tonnise kandejõuga veoauto “International”. Võeti üle Jõgeval lihakauplus ja avati vorstitööstus. Samal aastal hakati valmistama ka tsemendist katuse- ja seinakive.
1937.a. lõpuks oli kauba jaekäive 107,33 miljonit senti. Liikmeid oli 431 ja kauplusi 10. Töötajaid kokku 50, neist kauplustes töötajaid 42.
1940. aastaks oli majandusühisuse käive ligi 200 miljonit senti, suudeti varustada oma liikmeid kõige vajalikuga.
Peale sõda 1944.a. alustas kooperatiiv tööd endise majandusühisuse baasil. 19. detsembril 1944.a. toimus juhatuse moodustamise koosolek. Tööd alustanud kooperatiiv hakkas otseselt alluma Tartumaa Tarbijate Kooperatiivide Maakondlikule Liidule.
Esimesed sõjajärgsed aastad olid edukad: olemasolevate töökodade ja tööstuse paremaks juhtimiseks otsustas Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi juhatus moodustada alates 01.01.1947.a. abikäitise tööstuskombinaadi näol.
1952.a. nimetati Jõgeva TK Rajooniliit ümber Jõgeva Rajooni Tarbijate Kooperatiivide Liiduks.
1955.a. nimetati Jõgeva RTK Liit ümber Jõgeva Rajooni Tarbijate Kooperatiiviks. Tööstuskombinaat ja Varumiskontor viidi Jõgeva RTK alluvusse, kuid jäid iseseisvale bilansile.
1965.a. muudeti Jõgeva RTK Jõgeva Tarbijate Kooperatiiviks.
20.09.1991.a. Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariikliku Liidu Nõukogu Otsustab:
1) Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit lõpetab liikmeksoleku ja astub välja NSV Liidu Tarbijate Kooperatiivide Keskliidust.
2) Teha ettepanek ETKVL-i kongressile käesoleva otsuse kinnitamiseks. (2, lk.2)
19.12.1991.a. Paides toimunud ETKVL-i erakorraline kongress kinnitas eeltoodud ETKVL-i nõukogu otsused. Kongressil otsustati ETKVL-i uueks nimeks võtta Eesti Tarbijateühistute Keskühistu, lühendatult ETK.
1.2. Tänase Jõgeva Majandusühistu iseloomustus
Jõgeva Majandusühistu on Jõgeva maakonna suurim jaekaubandusettevõte. Kauplemispiirkond hõlmab Jõgeva maakonna kesk- ja idaosa. Kaubeldakse toidu-, tööstus- ja ehituskaupadega. Ühistu tegutseb ka vähesel määral toitlustamisega, omades Jõgeva kesklinnas asuvat restorani “Kosmos” ja suurimas jaemüügikeskuses “Kaubahall” kohvikut. Maapiirkondades, kus ühistu kauplust ei oma, teenindatakse kliente kauplusautoga “Tare”.